Õppusel osalevad riigiasutused, kohalikud omavalitsused, elutähtsaid teenuseid osutavad ettevõtted ning kodanikuühendused. Kokku osaleb ligikaudu 145 organisatsiooni ja hinnanguliselt 3000 inimest. Õppuse eesmärk on harjutada erinevate kriisiolukordade lahendamist, tugevdada asutustevahelist koostööd ning hinnata Eesti valmisolekut keerulistes olukordades tegutsemiseks.
Õppus ei tähenda ohu suurenemist
ILVES 2026 on pikalt ette planeeritud õppus, mille ettevalmistused on kestnud ligi aasta. Õppuse korraldamine ei tähenda vahetut ohtu ega ole märk julgeolekuolukorra muutumisest.
Kriisiõppused on riigi tavapärase toimimise osa, mis aitavad tõsta valmisolekut erinevateks ohtudeks ning tugevdada koostööd asutuste vahel. Hädaolukorra seaduse kohaselt tuleb vähemalt kord nelja aasta jooksul korraldada üleriigiline kriisireguleerimise kompleksõppus. Viimati toimus sarnane õppuste seeria CREVEX 2023. aastal.
Mida võivad märgata kohalikud elanikud?
Paljud õppuse tegevused toimuvad lauaõppustena või kinniste uste taga ning avalikus ruumis nende toimumist märgata ei pruugi.
Samas viiakse läbi ka väliõppusi. Eeskätt põhiõppuse ajal, 8.–12. juunini, võib avalikkus märgata tavapärasest rohkem erinevate ametkondade tegevust või saada õppusega seotud teavitusi. Nendes piirkondades, kus õppus jõuab avalikku ruumi, teavitatakse kohalikke elanikke sellest eelnevalt ning tagatakse kõigi ohutus.
10. juunil toimub ohuteavituse süsteemi test
Kolmapäeval, 10. juunil kell 15.00–15.10 korraldab Päästeamet üleriigilise ohuteavituse testi.
Päästeamet kutsub testi päeval kõiki elanikke leidma kolm minutit aega, et muuta ennast ja oma peret kriisikindlamaks. Tasub läbi mõelda, kuidas ollakse valmis näiteks pikaajaliseks elektri-, vee- või sidekatkestuseks ning harjutada varjumist just selles kohas, kus parajasti viibitakse.
Õppuse ILVES korraldab Riigikantselei koostöös Siseministeeriumi ja teiste partnerasutustega.
