Riiklik toimetulekutoetus

Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava inimese või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning toimetulekupiir. Kui sissetulek on saadud mitmeks kuuks ette või tagantjärele, võib arvestuse aluseks võtta taotlemisele eelnenud kuue kuu keskmise sissetuleku.

Lisaks võib valla- või linnavalitsus määrata ja maksta täiendavaid sotsiaaltoetusi kohaliku omavalitsuse eelarvest.

Toimetulekutoetuse taotlemine, arvestamine, määramine ja maksmine on reguleeritud sotsiaalhoolekande seadusega.

Toimetulekupiir

Toimetulekupiiri suuruse kehtestab Riigikogu riigieelarves. Seda arvestatakse üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele igaks eelarveaastaks. Perekonna iga alaealise liikme toimetulekupiir on 120% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks.

2026. aasta 1. jaanuarist on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 220 eurot kuus. Iga alaealise liikme toimetulekupiir on 264 eurot kuus. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 176 eurot kuus.

Toimetulekutoetuse saajal, kelle kõik perekonnaliikmed on alaealised, on õigus saada koos toimetulekutoetusega täiendavat sotsiaaltoetust 15 eurot, mida maksab kohalik omavalitsus riigieelarvelistest vahenditest.

Toimetulekutoetuse taotlemine

Kellel on õigus toimetulekutoetusele?

Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval inimesel või perekonnal, kelle rahalised vahendid ei ole toimetuleku tagamiseks piisavad ja kelle kuu netosissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.

Toimetulekutoetuse määramisel loetakse perekonnaliikmeteks samas eluruumis elavad ühise majapidamisega:

abielus, registreeritud kooselus või abieluga sarnanevas suhtes olevad inimesed,
esimese ja teise astme alanejad ja ülenejad sugulased,
muud inimesed, keda seob ühine kodune majapidamine.

Perekonna koosseisu loetakse ka 24-aastane põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses õppiv õpilane ja kuni 24-aastane ülikoolis, rakenduskõrgkoolis või kutseõppeasutuses õppiv üliõpilane juhul, kui tema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed langevad kokku perekonnaliikmete elukoha aadressiandmetega.

Kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel, kelle rahvastikuregistrijärgne elukoht ei lange kokku perekonnaliikmete rahvastikuregistrijärgse elukohaga, on õigus saada toimetulekutoetust oma rahvastikuregistrijärgse elukoha kohaliku omavalitsuse üksusest, kui tema perekonnale määrati toimetulekutoetus eelmisel või jooksval kuul. Kohalik omavalitsus võib toimetulekutoetuse määrata ka juhul, kui perekonnale ei ole toimetulekutoetust määratud eelmisel ega jooksval kuul, kuid suhted perekonnaliikmetega on katkenud või puuduvad või esinevad muud põhjendavad asjaolud. Kui õpilane või üliõpilane saab toimetulekutoetuse taotlemise kuul 25-aastaseks, neid erisusi ei kohaldata.

Õpilase ja üliõpilase suhtes, kes on abielus või registreeritud kooselus või lapse vanem või eestkostja, ei kohaldata eeltoodud erisusi, kui tema tegelik elukoht erineb perekonnaliikmete tegelikust elukohast. Eestkostetavat, kelle eestkostjaks on temaga koos elav perekonnaliige, ei loeta toimetulekutoetuse määramisel perekonnaliikmeks.

Sissetulekuna arvestatakse kõiki üksi elava inimese või perekonna tulusid, mis ei ole erandina seaduses välja toodud. Näiteks arvatakse sissetulekute hulka saadud töötasu, peretoetused, töötuskindlustushüvitis, töötutoetus, saadud elatis, elatisabi, pension, puudega vanema toetus, tulumaksu tagastus, muu sissetulek.

Toimetulekutoetuse arvestamise alused

Toimetulekutoetuse arvestamisel ei arvata üksi elava inimese või perekonna sissetulekute hulka:

riigi- või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve vahenditest makstud ühekordseid toetusi;
kohaliku omavalitsuse üksuse õigusaktide kohaselt perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest makstud perioodilisi toetusi;
puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstud toetusi, välja arvatud puudega vanema toetus;
riigi tagatisel antud õppelaenu;
tööturumeetmete seaduse alusel kehtestatud tööhõiveprogrammi alusel või struktuuritoetuste vahenditest makstud stipendiumi ning sõidu- ja majutustoetust;
õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel makstud põhitoetust, vajaduspõhist õppetoetust, vajaduspõhist eritoetust ja õppasustuse moodustatud eritoetuse fondi vahenditest makstud toetust;
töist sissetulekut, mille on saanud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppiv keskhariduseta laps kuni 19-aastaseks saamiseni või pärast 19-aastaseks saamist kuni jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni;
eluruumi üürilepingu sõlmimise ja tõlketeenuse kulude hüvitist, mis on makstud rahvusvahelise kaitse saanud isikule või perekonnale välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel.

Kui toimetulekutoetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige hakkab saama töist sissetulekut ning enne seda oli talle vähemalt kahel järjestikusel kuul määratud toimetulekutoetus, mille arvestamisel ei võetud arvesse töist sissetulekut, ei arvata töise sissetuleku saamisele vahetult järgnevatel kuudel toimetulekutoetuse arvestamisel üksi elava isiku või perekonna sissetulekute hulka kahel kuul 100 protsenti töisest sissetulekust ja seejärel neljal kuul 50 protsenti töisest sissetulekust. Sellist erandit töise sissetuleku mitte arvamise kohta toimetulekutoetuse arvestamisel sissetulekute hulka on võimalik kasutada ühel korral 24 kuu jooksul.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel õigus mitte arvata sissetulekute hulka:

õppimist ja töötamist soodustavaid stipendiume ning toetusi;
konkreetse kulu või kahju katmiseks saadud hüvitisi;
lähedastelt toimetuleku parandamiseks saadud rahalisi toetusi ja kingitusi kuni poole toimetulekupiiri ulatuses perekonna kohta kuus.

Toimetulekutoetuse arvestamisel võetakse (eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi ning kehtestatud piirmäärade ulatuses) arvesse järgmised jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud:

üür;
eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse, mis sisaldab ka laenu intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse makset;
korterelamu renoveerimiseks võetud laenu tagasimakse;
veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste maksumus;
soojaveevarustuseks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
kütteks tarbitud soojusenergia või kütuse maksumus;
elektrienergia tarbimisega seotud kulu;
majapidamisgaasi maksumus;
maamaksukulu, mille arvestamise aluseks on kolmekordne elamualune pind;
hoonekindlustuse kulu;
olmejäätmete veotasu.

Toimetulekutoetusetaotleja või tema perekonnaliige, kellele määratakse toimetulekutoetus eluasemekulude katmiseks, on kohustatud tagama nende tasumise ja seda ka tõendama. Teisisõnu, kohustus on arved tasuda ja ka tõendada, et need kulud on tegelikult makstud.

Lisaks on kohalikul omavalitsusel toimetulekutoetuse arvestamisel inimestele, kes on pikemat aega (vähemalt viimasel kuuel kuul) toimetulekutoetust saanud, õigus võtta arvesse muid ühekordseid eluasemekulusid, mille tegemise vajadus on vältimatu ja tuleneb õigusaktist või on tingitud ohust inimese tervisele või elule. Selliseid kulusid on võimalik toimetulekutoetuse määramisel arvesse võtta kuni ühe toimetulekupiiri ulatuses kalendriaasta jooksul.

Eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks loetakse 18 m² iga perekonna liikme kohta ning lisaks 15 m² perekonna kohta. Kui perekonnaliikmete hulka kuuluval kuni 24-aastasel õpilasel või üliõpilasel on täiendavad eluasemekulud, lisatakse perekonna kohta arvestatud eluruumi sotsiaalsel põhjendatud normile 18 m² pinda õppuri kohta.

Eluasemekulude piirmäärad:

Kohalik omavalitsuse volikogu kehtestab eluasemekulude piirmäärad ning vaatab need vähemalt kord aastas üle. Kehtivad piirmäärad peavad tagama inimväärse äraelamise.

Toimetulekutoetuse taotlemine

Toimetulekutoetust määrab ja maksab vallavalitsus.
Toimetulekutoetus määratakse viie tööpäeva jooksul pärast kõigi nõutud dokumentide esitamist.
Toetuse summa maksab vallavalitsus kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. 
Toetus määratakse jooksvaks kuuks ja tagasiulatuvalt eelnevate kuude eest üldjuhul ei määrata.

Vallavalitsus võib jätta toimetulekutoetus määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui:

toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega õpi täiskoormusega ega viibi akadeemilisel puhkusel;
toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ega ole Eesti Töötukassas töötuna arvele võetud;
toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse pakutud sobivast tööst;
toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige on töövõimeline tööealine isik, kes ei tööta ja on ilma mõjuva põhjuseta keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatavast iseseisvat toimetulekut soodustavast sotsiaalteenusest;
toimetulekutoetuse taotlejal või temaga koos elaval ülalpidamist saama õigustatud lapsel või muul abi vajaval alanejal või ülenejal sugulasel, kes ei ole võimeline ennast ise ülal pidama, on õigus elatist saada, kuid taotleja keeldub elatise saamise kohta dokumenti esitamast või elatist sisse nõudmast;
kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid;
toetuse taotleja või toetust taotleva perekonna liige ei ole kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul muul viisil püüdnud enda ja oma perekonna materiaalset olukorda parandada;
isikule on määratud vanaduspension, aga isik on esitanud avalduse riikliku pensionikindlustuse seaduse § 251 alusel pensioni suuruse vähendamiseks või pensioni maksmise peatamiseks.

Vajalikud dokumendid

Toimetulekutoetuse taotlemiseks esitatakse taotlus, milles märgitakse ära toetuse määramisel arvesse võetavate inimeste nimed, nende isikukoodid või sünniajad ja sotsiaalsed seisundid. 

Taotlusele lisatakse dokumendid, mis tõendavad üksi elava inimese või perekonnaliikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekuid, makstud elatise suurust ja täitemenetluses kinnipeetud summasid. Kui mõne sissetuleku liiki või suurust ei ole võimalik dokumentaalselt tõendada, kinnitab toimetulekutoetuse taotleja seda oma allkirjaga.

Kui taotleja soovib, et toimetulekutoetuse määramisel kaetakse ka eluasemekulud, siis lisab ta taotlusele dokumendid, mis tõendavad:

eluruumi kasutamise õigust (esitatakse esmapöördumisel ja eluruumi kasutamise õigusliku aluse muutumisel);
toimetulekutoetuse määramisel arvesse võetavaid jooksval kuul tasumisele kuuluvaid eluasemekulusid.

Alates 01.01.2026 ei loeta eluruumi kasutamise õiguslikuks aluseks lepingut, mis on sõlmitud perekonnaliikmete endi vahel ega ka lepingut, mis on sõlmitud taotleja või tema lähedastega seotud äriühingutega.

Toetuse esmakordsel taotlemisel või järgmisesse loetellu kuuluvate esemete koosseisu muutumise korral esitatakse lisaks kirjalik loetelu, milles on nimetatud järgmised taotleja enda ja tema perekonna kasutuses või omandis olevad esemed:

kinnisasjad ja vallasasjadest eluruumid;
sõidukid liiklusseaduse tähenduses;
väärtpaberid väärtpaberituru seaduse tähenduses.

Alates 01.01.2026 tuleb taotlusele lisada eelmise ja jooksva kuu sissetulekuid kajastavad kontoväljavõtted pangakontode väljavõtted, mis näitavad taotlusele eelneva kuu ja jooksva kuu laekumist kõigilt kontodelt. Oluline on, et kontoväljavõtetel oleks näha ka konto alg- ja lõppseis. Kui taotleja taotleb toimetulekutoetust rohkem kui kolmel korral ühe aasta jooksul, tuleb esitada eelmise ja jooksva kuu kontoväljavõtted nii sissetulekute kui ka väljaminekute kohta.

Eluasemelaenu tagasimakse arvestamine

Alates 1. juulist 2022 võimaldatakse toimetulekutoetuse arvestamisel võtta ühe eluasemekulu liigina arvesse ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset (sh intressid ja kohustusliku eluasemekindlustuse makse). Muud kindlustusskeemid (nt töötuse või töövõimetuse korral) ja võimalused nagu näiteks maksepuhkus peavad olema kasutatud.

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse juhul, kui:

laenuga soetatud eluase on taotleja rahvastikuregistrijärgne elukoht ja taotleja elab eluasemelaenuga soetatud pinnal;
kui laenu on võtnud taotleja või perekonna liige;
on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust (või on tõendatud, et maksepuhkust ei peetud võimalikuks);
isik ei ole sõlminud makseraskuste ennetamiseks vabatahtlikku kindlustust või see ei kata täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset.

Tagasimakseid võetakse arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul.

Esmakordsel eluasemelaenu tagasimakse taotlemisel esitatavad dokumendid

Isikul või perekonnal, kes soovib eluasemelaenu tagasimakset toimetulekutoetuse vahenditest kasutada, on tõendamiskohustus, sest sellist infot ei ole võimalik kohalikul omavalitsusel muul viisil saada ega kontrollida.

Esmakordsel eluasemelaenu tagasimakse taotlemisel või asjaolude muutumisel lisatakse toimetulekutoetuse taotlusele:

dokument, mis tõendab eluaseme soetamiseks laenu võtmist (so laenuleping koos maksegraafikuga).

Eluaseme soetamiseks võetud laen on pangast eluaseme ostmise eesmärgil võetud laen, milleks võib olla eluasemelaen või muu panga pakutav laenutoode, mille eesmärk on toetada eluaseme ostmist.

Laenuleping peab olema vormistatud toetuse taotleja enda nimele või tema perekonda kuuluva liikme nimele juhul, kui toetust taotleb perekond. Laenuleping tuleb uuesti esitada siis, kui seda on muudetud (nt maksegraafikut pikendatud).

Kui esitatud laenulepingust ei selgu, et laen on võetud eluaseme soetamise eesmärgil (ei ole laenulepingus fikseeritud), tuleb esmakordsel taotlemisel taotlusele lisada dokumendid, mis seda tõendavad (nt eluaseme ostu-müügileping).

Dokument, mis tõendab kohustusliku eluasemekindlustuse lepingu sõlmimist.
Dokument, mis tõendab, et on kasutatud maksepuhkuse saamise võimalust või on inimesel panga tõend või selgitus, miks ei ole maksepuhkuse andmist peetud võimalikuks. Seega, riik asub isikule või perele appi laenu tagasimakse kohustust ajutiselt toetama alles siis, kui on ära kasutatud teised võimalikud meetmed.
Dokument, mis tõendab, kas isik on makseraskuste ennetamiseks sõlminud vabatahtliku kindlustuse (nt elu või laenumaksete kindlustamine) ning kas see katab täies ulatuses eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse. Juhul kui kindlustus on olemas, kuid see ei kata tegelikku laenu tagasimakset, on võimalik katmata laenumakse osa võtta arvesse toimetulekutoetuse arvestamisel.

Eluasemekulusid sh eluasemelaenu tagasimakset võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse selle eluaseme osas, kus toimetulekutoetuse taotleja alaliselt elab ja mis asub selle kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil, kust toetust taotletakse.

Kohaliku omavalitsuse üksusel on kehtestatud toimetulekutoetuse määramiseks eluasemekulude piirmäärad, mis tagavad isiku ja tema perekonnaliikmete inimväärse äraelamise. Sarnaselt üürikulude arvesse võtmisega toimetulekutoetuse arvestamisel, ei pruugi ka eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse koos intressi ja kohustusliku eluasemekindlustuse maksega saada eluasemekulude hulgas arvesse võtta täies ulatuses, vaid osaliselt.

Juhul, kui eluaseme soetamiseks võetud laenuleping on rohkem kui ühe inimese nimel (ollakse kaastaotlejad) ning eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakse arvesse võtmist taotleb neist üks osapool eraldi, võetakse toimetulekutoetuse raames eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakset arvesse maksimaalselt poole tagasimakse ulatuses ja sellele inimesele, kes elab laenuga ostetud elupinnal.

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul

Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimakseid võetakse toimetulekutoetuse arvestamisel arvesse kuni kuus kuud kalendriaasta jooksul. Eluaseme soetamiseks võetud laenu tagasimaksete puhul on lähtutud sellest, et hätta sattumise korral asub riik ajutiselt inimest toetama laenu tagasimaksetega, kuid sellest ei saa kujuneda alaline meede eluaseme soetamiseks. Kuuekuuline periood, mida on võimalik kasutada järjest või hajutatuna aasta jooksul, on kooskõlas nii keskmise toimetulekutoetuse saamise kordade arvuga kui ka Eesti Töötukassa statistikaga.

Kuus kuud on aeg, kus jõuab üle vaadata edasised võimalused uue töö leidmisel, eluasemelaenu tagasimaksmisel ja eluaseme säilitamisel või sellest loobumisel. Oluline, et majanduslikkesse raskustesse sattunud pere ei lange kohe võlgnevustesse vaid on aega oma rahaasjad spetsialisti pilguga üle vaadata.

Kohapeal	Täitke taotluse vorm paberkandjal ja tooge vallamajja. Toimetulekutoetuse taotlus.pdf \| 115.74 KB \| pdf
E-mailiga	Täitke taotluse vorm, digiallkirjastage ja saatke [email protected] Toimetulekutoetuse taotlus.pdf \| 115.74 KB \| pdf