Vägivalla all võivad kannatada nii naised ja mehed kui ka lapsed ja eakad. Kõige levinumal juhul kasutab mees vägivalda naisest pereliikme, eelkõige abikaasa või elukaaslase vastu. Seetõttu on paljude naiste jaoks kõige ebaturvalisem koht nende kodu. Igasugune rünnak on nii kodus kui ka väljaspool kriminaalkuritegu. Tihti teeb kõige rohkem haiget meile inimene kes “hoolib” meist kõige rohkem. Seetõttu on abi otsida raske, sest üheaegselt võime vägivallatsejat nii karta, vihata kui ka armastada.
Enamasti kannatavad lähisuhtevägivalla all naised, sest on sageli meestest füüsiliselt ja majanduslikult nõrgemad. Ometi võivad lähisuhtevägivalla all kannatada ka mehed. On oluline, et inimene julgeks otsida abi sõltumata enda soost.
Kuidas ennast vägivaldses suhtes kaitsta?
- Kui tunned, et olukord on sulle ohtlik, helista kohe häirekeskusesse numbril 112. Ära pelga helistada, nii võid päästa vägivallast nii iseenda kui ka oma lapsed.
- Mõtle enda ja oma laste ohutusele. Aruta usaldusväärse inimesega läbi enda turva- ja põgenemisplaan. Turvaplaani aitab sul koostada näiteks ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja. Plaani on hea koostada turvalises paigas, sest vägivalla toimumise ajal võid sa olla šokiseisundis.
- Kui koostad turvaplaani, siis mõtle ka sellele, miks ei võiks sa minna turvalisesse paika juba täna.
- Usalda oma instinkte. Kui tunned, et oled ohus, siis ilmselt see nii ongi. Vahel on vägivallatseja käitumisest näha märke, et ta võib ärrituda ja vägivalda kasutada.
- Paki valmis hädavajalikud asjad ja varu võimalusel piisavalt raha. Jäta need asjad sõbra juurde või tööle. Ole valmis lahkuma esimesel võimalusel ohutusse kohta, näiteks naiste turvakodusse.
- Lepi lähedastega kokku abikutsung või salasõna (SMS, kokkulepitud ikoon sotsiaalmeedias või suhtlusrakenduses), millega saad turvaliselt märku anda, et oled ohus. Lepi ka lastega kokku salasõna.
- Hoolitse vigastuste korral selle eest, et saad esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad, kui sulle endale esmapilgul tundub.
- Pöördu ka arsti poole, kes fikseerib vigastused ja võtab vajalikud proovid. On tähtis, et seda tehakse võimalikult kiiresti, et arst saaks võimalikult palju tõendusmaterjali. Jälgi, et arst sinu vigastused dokumenteeriks.
- Kui sa ei soovi arsti poole pöörduda või kahtled, kas esitada politseisse avaldus, siis tee oma vigastustest pilti. Nii fikseerid aja, millal vigastused tekkisid.
- Pea päevikut. Märgi kuupäevaliselt üles vägivallateod ja ähvardused.
- Säilita võimalusel tõendusmaterjali. Hoia alles ähvarduskirjad, e-mailid, arstitõendid, SMS-id jms.
- Räägi ka lastega kodus toimuvast vägivallast ning õpeta lastele, kellega võtta ühendust, kui nad on koos vägivallatsejaga ja kardavad.
Ohvriabi
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna eesmärk on luua turvalisem elu nii kõigile eestimaalastele kui ka välismaal viibivatele Eesti kodanikele. Teiste hulgas toetame inimkaubanduse ohvreid, aga ka inimesi, kes soovivad loobuda enda vägivaldsest käitumisest.
Ohvriabi kriisitelefon 116 006
Ohvriabi kriisitelefon pakub tuge ja ärakuulamist, kui oled kogenud vägivalda, kaotust, sattunud traumeerivasse olukorda või on see juhtunud sinu lähedase või tuttavaga. Kriisitelefoni nõustajad kuulavad, jagavad infot abivõimaluste kohta ning vajaduse korral juhatavad su õige spetsialistide juurde.
Seotud viited
Viimati uuendatud 04.03.2026
