Majapidamises, korteriühistus, ettevõttes või asutuses tekkivaid jäätmeid on arukas koguda liigiti, sest liigiti kogutud jäätmete ära andmine on oluliselt odavam segaolme-, ehitus- ja lammutusjäätmete ära andmisest. Liigiti kogutud jäätmeid on võimalik taaskasutada või ringlusse võtta ning seeläbi on igaühel ka võimalus vähendada oma ökoloogilist jalajälge.
Põhja-Pärnumaa vallas on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud kuus jäätmeliiki:
- segaolmejäätmed,
- biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ehk toidujäätmed,
- biolagunevad aia- ja haljastujäätmed,
- paberi- ja kartongijäätmed,
- segapakendijäätmed,
- suurjäätmed.
Kõiki neid jäätmeid tuleb tekkekohal liigiti koguda.
Põhja-Pärnumaa vallas osutab jäätmeveoteenust AS Eesti Keskkonnateenused.
Põhja-Pärnumaal korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid
Kõiki jäätmeid tuleb koguda võimalikult palju liigiti, niiviisi väheneb segaolmejäätmete hulk märgatavalt! Jäätmete liigiti kogumine on kasulik nii rahakotile kui ka keskkonnale.
SEGAOLMEJÄÄTMETESSE SOBIVAD:
- jäätmed, mille liigiti kogumine pole korraldatud
- kassiliiv
- lemmiklooma väljaheited ja allapanu
- oluliselt määrdunud pakend
- oluliselt määrdunud paber ja papp
- kiletatud paber
- küpsetuspaber
- mähkmed
- hügieenisidemed ja tampoonid
- kosmeetika
- suitsukonid
- foolium
- jahtunud tuhk
- tolmuimeja tolmukott
- pühkmed
- suured kondid
- kummist esemed
- näts
- hõõgniidiga lambipirn
- CD-plaat
- tühi või katkine kirjutusvahend
- katkised toidunõud
- riided, mis on oluliselt möördunud, niisked või hallitanud
- aluspesu, sukkpüksid, sokid
- küünal, kalmuküünal
- kunstlilled
- majapidamispaber
- WC-paber
- niisked salvrätid
- hambahari
- toidulisandid ja vitamiinid
- kompostitavad, biolagunevad ja kodus kasutatud ühekordsed nõud
SEGAOLMEJÄÄTMETESSE EI SOBI:
- toidujäätmed → biojäätmete mahuti või oma komposter
- aia- ja haljastujäätmed → aia- ja haljastujäätmete mahuti, oma komposter või jäätmejaam
- tühjad pakendid → pakendijäätmete mahuti
- ohtlikud jäätmed → jäätmejaam või ohtlike jäätmete kogumispunkt
- ravimid → apteek, jäätmejaam või ohtlike jäätmete kogumispunkt
- tuleohtlikud ja plahvatusohtlikud jäätmed → jäätmejaam
- patareid ja akud → patareide kogumiskast või klienditeenindaja kaupluses, jäätmejaam või kogumisring
- kodumasinad → jäätmejaam, kogumisring või väikeseadmed kaupluse kogumiskasti või klienditeenindajale, suuremad seadmed saab üks ühele tagastada kauplusesse uue seadme ostmisel
- elektri- ja elektroonikaseadmed → jäätmejaam, kogumisring või väikeseadmed kaupluse kogumiskasti, suuremad seadmed saab üks ühele tagastada kauplusesse uue seadme ostmisel
- e-sigaretid → jäätmejaam, kogumisring, kaupluses väikeelektroonika kogumiskast või klienditeenindaja
- ehitusjäätmed → jäätmejaam
- vedelikud ja vedelad jäätmed (näiteks kasutatud toiduõli, vedel kosmeetika) → mitteohtlikud vedelikud väikeses koguses kurnatuna kanalisatsiooni. NB! Rasva ja õli ei tohi valada kanalisatsiooni, see pane eraldi plastpudelisse ja vii jäätmejaama
- suuremõõtmelised jäätmed (näiteks mööbel, seinapeeglid, vaibad, madratsid) → jäätmejaam või kogumisring
- ained ja esemed, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu võivad ohustada mahutit, veokit või vedajat (näiteks süstlad) → jäätmejaam
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed tuleb konteinerisse panna eelistatult lahtiselt. Alternatiivina paberkotis või täielikult biolaguneva ja kompostitava kotiga.
Pakendis olev riknenud toit pane biojäätmete hulka ilma pakendita.
Vedelad jäätmed tuleb eelnevalt nõrutada.
KÖÖGIJÄÄTMETESSE SOBIVAD:
- riknenud toit ja toidujäätmed
- tahked riknenud puu- ja köögiviljad ning nende koored
- liha- ja kalajäätmed
- kalaluud
- riknenud pagaritooted
- munakoored
- pähklikoored
- luuviljaliste kivid (kirss, ploom, avokaado, mango jms)
- kohvipuru (koos paberfiltriga)
- üksikud majapidamispaberid
- lõikelilled
- ilma potita toataimed ja nende muld
- puidust jäätisepulk
KÖÖGIJÄÄTMETESSE EI SOBI:
- plastist kilekott → plast- ja metallpakendijäätmed
- toidupakend → pakendijäätmete mahuti
- kassiliiv ja lemmikloomade väljaheited → segaolmejäätmed
- tuhk → segaolmejäätmed (kotiga)
- suitsukoni → segaolmejäätmed
- vedel toidujääk → väikeses koguses kurnatuna kanalisatsiooni
- plastist teekott ja kohvikapsel → plast- ja metallpakendijäätmed
- toiduõli → eraldi plastpudelisse kogutuna jäätmejaama
- suur kont → segaolmejäätmed
- kiletatud või vahatatud pinnaga või kileaknaga paberkott → paberi- ja kartongijäätmed
- küpsetuspaber → segaolmejäätmed
- ravimid → apteek, jäätmejaam või ohtlike jäätmete kogumispunkt
- mähkmed → segaolmejäätmed
- hügieenisidemed → segaolmejäätmed
- tampoonid → segaolmejäätmed
- tolmuimejakotid → segaolmejäätmed
- kunstlilled → segaolmejäätmed
- küünlad → segaolmejäätmed
- plastist lille- ja salatipotid → plast- ja metallpakendijäätmed
- tekstiil ja nahk → tekstiilijäätmete mahuti (jäätmejaamas) või kogumisring
- kivid → jäätmejaam
- oksad → suuremad oksad vii jäätmejaama
Kui aia- ja haljastujäätmed on kogutud kilekotti, siis konteinerisse pannes raputa need kotist välja.
AIAJÄÄTMETESSE SOBIVAD:
- puulehed
- okkad
- käbid
- muruniide
- umbrohi
- riknenud aedviljad (näiteks õunad, pirnid, ploomid)
- väiksemad oksad
- lõikelilled
AIAJÄÄTMETESSE EI SOBI:
- plastist kilekott → plast- ja metallpakendijäätmed
- jõulukuused → jäätmejaam või kogumispunkt
- suured oksad → jäätmejaam või kogumispunkt
- kunstlilled → segaolmejäätmed
- kalmuküünlad → segaolmejäätmed
- taimede sidumiseks kasutatud sünteetiline nöör → segaolmejäätmed
- katteloor → segaolmejäätmed
- linnuvõrk → jäätmejaam (plastijäätmed)
- kilemultš → segaolmejäätmed
- mittekomposteeruvad istutuspotid → koos taimega ostetud istutuspotid pane plast- ja metallpakendikonteinerisse, ilma taimeta ostetud istutuspott pane segaolmejäätmete hulka
- kivid → jäätmejaam
- liiv → jäätmejaam
Aia- ja haljastujäätmete äraveole on alternatiiviks jäätmete kohapealne kompostimine.
Kompostides võid vähendada ühe pere poolt tekitatavat prügi isegi lausa poole võrra. Kompostimine on lihtne ja looduslik protsess, mille käigus tarbivad bakterid, mikroorganismid, seened ja ka vihmaussid erineva päritoluga orgaanilist materjali (nagu näiteks kartulikoored, puulehed, niidetud muru jne).
Selle elutegevuse käigus tekibki biolagundatavatest jäätmetest väärtuslik ja toiteainerikas muld.
Kompostimine on kasulik nii sulle kui ka loodusele:
- kompost on mulla väetaja ja sobib mulla kvaliteedi parandamiseks nii aiamaale, lillepeenrasse kui ka toalilledele
- kompost parandab mulla omadusi ja kunstlikke väetisi polegi vaja
- kompost aitab hoida mulla vajalikku niiskust ning head pH-taset
- kompostimine aitab hoida eemale taimede haigusi
- kompost paneb sinu köögiviljad ja lilled paremini kasvama
Paber ja kartong tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning panna konteinerisse lahtiselt või paberkotis.
Papist pakendid voldi kokku või tükelda, et need võtaksid mahutis vähem ruumi.
Veendu, et materjal on kuiv ja puhas.
Klambreid, kleeplinte ja kileaknaid eemaldada pole vaja.
PABERI- JA KARTONGIJÄÄTMETESSE SOBIVAD:
- ajaleht, ajakiri
- kataloog, reklaamleht
- vihik ja kaustik
- kontoripaber
- joonistuspaber
- jõupaber
- papp
- ümbrik (ka kileaknaga)
- raamat (ka kõvade kaantega)
- pappkast ja pappkarp
- puhas ja tühi papist või paberist toidupakend
- ravimikarp
- paberimassist munakarp
- paberkott (ka kileaknaga)
- paberist kinkekott
- pakkepaber
PABERI- JA KARTONGIJÄÄTMETESSE EI SOBI:
- väga määrdunud või vettinud papp ja paber → segaolme
- tualettpaber, pabersalvrätid → segaolme
- küpsetuspaber → segaolme
- ühekordne kohvitops ja papptaldrik → plast- ja metallpakend
- kopeerpaber → segaolme
- võipaber → plast- ja metallpakend
- jäätisepaber, kommipaber → plast- ja metallpakend
- tapeet → ehitus- ja lammutusjäätmed
- kiletatud paber → segaolme
- joogikartong ehk tetrapakend → plast- ja metallpakend
Pakendid tuleb tühjendada, loputada ja kokku voltida. Pakendite korgid ja kaaned võib peale jätta, klaaspurkidel ja -pudelitel tuleb ära võtta. Võimalusel suru pakendid eelnevalt kokku, et need võtaks mahutis vähem ruumi. Ohtlikke aineid sisaldavate pakendite puhul jälgi tootja poolt pakendil antud juhiseid. Panditaara tuleb koguda eraldi!
SEGAPAKENDIJÄÄTMETESSE SOBIVAD:
- klaasist purk (näiteks moosi-, supipurk jm)
- õlipudel
- lõhnaõlipudel
- klaasist kosmeetikapudel ja kosmeetikapurk
- toiduainete pudelid ja purgid
- toidulisandite pudelid ja purgid
- klaaspudel (värviline ja värvita)
- plastist, metallist, joogikartongist, puidust, tekstiilist ja keraamilised tühjad pakendid
- toidupakendid, sh leiva- ja saiakotid ja klambrid
- joogipakendid, sh piimapakend, mahlapakend, jogurtipakend (ka mitmest eri materjalist ehk komposiitpakend)
- kommipaber, šokolaadipaber, jäätisepaber
- plastkanister ja metallkanister
- ravimitops ja tabletileht
- plastist munakarp
- plastist lillepott ja salatipott
- kilekott ja pakkekile
- pakkenöör
- toote ümber või all olnud penoplast ja vahtplast (ka samast materjalist graanulid)
- vahtplastist toidukarp
- toidukohast kaasa ostetud toidupakendid ja joogipakendid
- mullikile
- kosmeetikapakend
- hooldustoodete pakend
- tarbekaupade pakend
- tühi aerosoolpudel
- pakendamiseks kasutatud foolium
- singi ja juustu plastpakend
- salatikarp, konservikarp
- metallist ja plastist tuub
- metallist ja plastist purk, kork, kaas
- võrgust kott (nt sibula, kartuli või küttehalgude kott)
SEGAPAKENDIJÄÄTMETESSE EI SOBI:
- pakend, mis ei ole tühi → tee tühjaks ja pane pakend vastavasse pakendimahutisse
- küpsetuspaber → segaolmejäätmed
- plastist mänguasjad → jäätmejaam (plastijäätmed)
- mähkmed, hügieenisidemed → segaolmejäätmed
- muud plastist ja kummist tooted, mis ei ole pakendid → plastesemed vii plastijäätmete mahutisse jäätmejaamas, kummist jäätmed pane segaolmejäätmete hulka
- muud metallist esemed, mis ei ole pakendid → vanametalli kokkuost või jäätmejaam
- ehitusmaterjalid → kasutuskõlblikud ehitusmaterjalid suuna korduskasutusse, ülejäänud vii jäätmejaama (ehitus- ja lammutusjäätmed)
- rõivad ja jalanõud → kasutuskõlblikud rõivad ja jalanõud suuna korduskasutusse (teise ringi pood, heategevus, tekstiilikonteiner), ülejäänud vii jäätmejaama, anna ära tekstiilijäätmete kogumisringil või vii tekstiilijäätmete konteinerisse
- kartongist ja paberist pakendid → paberi- ja kartongijäätmed
- põllumajandusplast → silokile, kiletunnel, heinavõrk ja heinapallinöör tagasta müüjale või vii jäätmejaama
Suurjäätmed on suuregabariidilised esemed, mida on võimalik üle anda korraldatud jäätmeveo raames või viia jäätmejaama.
SUURJÄÄTMETESSE SOBIVAD:
- mööbel ja selle osad
- madratsid
- vaibad (ka kaltsuvaibad)
- kardinapuud
- jalgrattad
- lapsevankrid
- turvahällid
- turvatoolid
- rattatoolid
- suured mänguasjad
- kohvrid
- triikimislauad
- peeglid
- nagid
- spordivahendid (nt suusad, rulad)
- suured lillepotid
SUURJÄÄTMETESSE EI SOBI:
- ehitusjäätmed, sh WC-pott, vann, kraanikauss, uks, aken, parkett, eterniit → jäätmejaam
- elektri- ja elektroonikaseadmed → jäätmejaam, kogumisring või tagasta uue seadme ostmisel kauplusesse, väiksed seadmed tagasta kaupluse kogumiskasti või anna klienditeenindajale
- vanarehvid → jäätmejaam või muu vanarehvide kogumispunkt
- autoosad → MTÜ ELV Autolammutuste Liit, Kuusakoski AS või Mertuna OÜ kogumispunkt
- vanametall → vanametalli kokkuost või jäätmejaam
- kardinad jm kodutekstiil → kasutuskõlblikud esemed suuna korduskasutusse (teise ringi pood, heategevus, tekstiilikonteiner), ülejäänud vii jäätmejaama, anna ära tekstiilijäätmete kogumisringil või vii tekstiilijäätmete konteinerisse
Tekstiilijäätmed tuleb koguda teistest jäätmeliikidest eraldi. Sealjuures on oluline eraldi koguda kasutuskõlblikud esemed (kasutatud riided, jalanõud ja kodutekstiilid) ning sellised, mida enam määrdumise, kulumise vms tõttu uuesti kasutada ei saa. Kasutuskõlbmatud ja oluliselt määrdunud rõivad ja tekstiil tuleb viia jäätmejaama.
Ohtlike ainetega (näiteks õli või lahustiga) kokku puutunud tekstiilijäätmed on ohtlikud jäätmed, mis tuleb samuti üle anda jäätmejaama.
Kasutuskõlblikud tekstiilesemed tuleks suunata uuesti kasutusse teise ringi poe või heategevuse kaudu.
TEKSTIILIJÄÄTMETESSE SOBIVAD
katkised, oluliselt kulunud või kasutuskõlbmatud:
- riideesemed
- peakatted
- vööd
- jalanõud
- riidest mänguasjad
- kodutekstiilid, sh tekid ja padjad
- nahast tooted
TEKSTIILIJÄÄTMETESSE EI SOBI:
- kasutuskõlblikud riided, jalanõud ja kodutekstiil → vii korduskasutusse (teise ringi pood, heategevus, avalik tekstiilikonteiner)
- niisked riided, kodutekstiil ja jalanõud → segaolmejäätmed
- õlised riided, kodutekstiil ja jalanõud → ohtlikud jäätmed
- värvised riided, kodutekstiil ja jalanõud → segaolmejäätmed
- hallitanud riided, kodutekstiil ja jalanõud → segaolmejäätmed
- koitanud riided, kodutekstiil ja jalanõud → segaolmejäätmed
- aluspesu, sukkpüksid, sokid → segaolmejäätmed
- elektroonikat sisaldavad tekstiilid (näiteks soojendusega riided) → elektroonikajäätmed (vii jäätmejaama, anna ära kogumisringil või tagasta uue seadme ostmisel kauplusesse, väiksed esemed tagasta kaupluse kogumiskasti või anna klienditeenindajale)
Erinevad jäätmeliigid
Elektroonikajäätmete eraldamine muudest jäätmetest on taaskasutamise ning jätkusuutliku tarbimise tagamiseks äärmiselt oluline.
Kui tegemist on töökorras ja korraliku seadmega, soovitame leida elektroonikaseadmele uue omaniku müümise või loovutamisega. Kui aga elektroonikaseadme eluiga on lõppenud, on võimalik see viia lähimasse jäätmete kogumispunkti. Elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid saab tasuta ära anda Vändra ja Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas ning Kergu ja Tootsi jäätmepunktis.
Elektri- ja elektroonikaseadmeid saab viia ka kauplusesse (seade ei tohi olla rüüstatud), kust kavatsetakse osta uus samalaadne toode.
ELEKTROONIKAJÄÄTMETE HULKA SOBIVAD:
- suured kodumasinad, näiteks pesumasinad, päikesepaneelid ja printerid
- elektriline kodumasin (võileivagrill, röster, tolmuimeja, mikser jms)
- tööriist
- meditsiiniseade
- föön
- triikraud
- elektriline hambahari
- elektriline kell
- elektriline kööginuga
- jõulutuled
- IT-seadmed
- patareide või akudega töötav mänguasi
- e-sigaret
- juhtmed
- laadija
- LED-valgusti
- muu valgusti
- kõrvaklapid
- suitsuandur
- soojendusega rõivad ja jalanõud
- kõik muud seadmed, mis töötavad juhtmega
ELEKTROONIKAJÄÄTMETE HULKA EI SOBI:
- tööstuslikud elektri- ja elektroonikaseadmed
Lambipirnid ja päevavalguslambid suunatakse ümbertöötlusse, kus eraldatakse klaas ja metall ning muud materjalid. Lambipirnid ja päevavalguslambid saab ära anda jäätmejaama või viia kauplusse kogumiskasti. Väldi pirnide ja lampide purunemist.
LAMBIPIRNIDE HULKA SOBIB:
- kompaktlamp
- säästupirn
- LED-lamp
- LED-toru
LAMBIPIRNIDE HULKA EI SOBI:
- hõõglamp → segaolmejäätmed
PÄEVAVALGUSLAMPIDE HULKA SOBIB:
- luminestsentslamp
- päevavalguslamp
Akud ja patareid suunatakse ümbertöötlusse. Akudest saadud pliid ja liitiumi kasutatakse näiteks uute akude tootmisel. Akud ja patareid tuleks viia jäätmejaama või kaupluses paiknevasse kogumiskasti.
Aku või patarei tuleb eelnevalt seadmest eemaldada. Kui aku on toote lahutamatu osa (näiteks e-sigaretid), siis tuleb see panna elektroonikajäätmete hulka.
PATAREIDE JA AKUDE HULKA SOBIVAD:
- erineva kujuga patareid (nööp, AA, AAA, 9V jms)
- kodumasinate, tööriistade ja nutiseadmete akud
- muud akud
- akupangad
PATAREIDE JA AKUDE HULKA EI SOBI:
- akusid sisaldavad elektroonikaseadmed → elektroonikajäätmete kogumiskoht (jäätmejaam, kogumisring või tagasta uue seadme ostmisel kauplusesse, väiksed seadmed tagasta kaupluse kogumiskasti või anna klienditeenindajale)
- e-sigaretid → elektroonikajäätmete kogumiskast kaupluses või anna üle klienditeenindajale
Romusõiduk ja paljud kasutatud autoosad on ohtlikud jäätmed, milles sisalduvad ained avaldavad kahjulikku mõju keskkonnale ja inimese tervisele.
Romusõidukit tohib lammutada ainult ohtlike jäätmete käitlemise õigust omav ettevõte, kel on õigus ka sõiduk maanteeameti liiklusregistrist kustutada. Ise lammutamine on illegaalne, ka sõiduki metsa alla jätmine saastab keskkonda ja on seadusega karistatav.
Romusõidukeid võtavad Pärnus vastu ka metalli kokkuostuga tegelevad ettevõtted:
Kuusakoski AS
Tolmets OÜ
Metruna OÜ
Kuidas toimida, kui auto on muutunud romuks?
- Leia litsentseeritud autolammutus, kes teeb pakkumise romusõiduki ostuks.
- Lepi kokku romu transport lammutusse.
- Sõiduki üleandmisel on vajalikud järgmised dokumendid: üleandja isikut tõendav dokument ja auto tehniline pass. Tehnilise passi puudumisel võib küsida maanteeameti büroost tõendi.
- Autolammutus kustutab registrist sinu auto andmed vastavalt andmeside lepingule maanteeameti registriosakonnaga.
- Romusõiduki eest tasumine toimub ülekandega pangakontole.
Osa vanarehve taastatakse ja suunatakse uuesti kasutusse. Vanarehve on võimalik kasutada ka uute toodete valmistamisel.
Vändra ja Pärnu-Jaagupi jäätmejaamas ning Tootsi ja Kergu jäätmepunktis võetakse rahvastikuregistri järgi Põhja-Pärnumaal elavatelt eraisikutelt tasuta vastu korraga kuni kaheksa vana sõiduautorehvi.
REHVIJÄÄTMETE HULKA KUULUVAD:
- sõiduauto- ja maasturirehvid
- haagise rehvid
- maastikusõiduki rehvid
- mootorrattarehvid (sh roller, bike)
- jalgrattarehvid
- ATV rehvid
REHVIJÄÄTMETENA EI VÕETA VASTU:
- velgedel rehve
- seest reostatud rehve (rehvi sees on pinnas, liiv või kivid või lihtsalt praht)
- kummi- ja hüdrovoolikuid, kummimatte ning muid kummist esemeid
Austa toitu jäägitult
Igal aastal läheb raisku kolmandik toidust ja see ei tähenda vaid raisatud raha, vaid raisku läheb ka toidu kasvatamiseks kulunud vesi, põllumaa, inimeste töö, pakendimaterjal ja transpordile kulunud kütus. Samal ajal on palju inimesi, kes kannatavad puudust ja austaks seda toitu. Märka kodus seisvat toitu, mida ise ei jaksa tarbida. Leia sellele rakendus, kokates või jaga seda kogukonnaga ning vii toidukappi.
3 sammu toidu raiskamise vähendamiseks:
- Planeeri söögikorrad olemasolevate toiduainete järgi.
- vastavalt nõuetele, jaga naabriga või too toiduringluskappi!
- Toidujäätmed komposti ja loo rikast mulda!
Patarei pole prügi!
- Patareid ja akud tuleb peale kasutamist koguda liigiti ning viia poodides olevatesse tasuta kogumiskastidesse, Vändra ja Pärnu-Jaagupi jäätmejaama või Tootsi ja Kergu jäätmepunkti.
- Kokku kogutud patareidest tehakse uusi patareisid, kodutehnikat ja erinevaid tarbeesemeid. Nii annad panuse, et säästa väärtuslikke metalle ja maavarasid.
Kontakt ja lisainfo
Kersti Tammiksaar
keskkonnaspetsialist
(Puhkus 3.–21.08; 7.–11.09)
Vastuvõtt eelneval kokkuleppel Vändra halduskeskuses.
(Puhkus 3.–21.08; 7.–11.09)
Vastuvõtt eelneval kokkuleppel Vändra halduskeskuses.
Viimati uuendatud 01.04.2026
